Must pässik (Inonotus obliquus) on puuseen, mis taksonoomiliselt kuulub taelikuliste (Hymenochaetaceae) sugukonda kandseenete (Basidiomycota) hõimkonnas ning on tuntud samaaegselt kui taimepatogeen ja kui raviseen. Rahvakeeles tuntakse musta pässiku steriilset mügarlikku moodustist kui hinnatavat vähirohtu kasekäsna, kasekäbaka, musta kõbjase, musta toriku, tšaaga, kasekreepsu ja kõokäsna nime all. Enam teatakse musta pässikut kasekäsna nime all kuid teda ei tohi segi ajada kasekäsnakuga (Piptoporus betulinus) - seegi puitu lagundav seen kasvab kasel. Enne raviomaduste teadasaamist kasutati pässikut pigem tee aseainena.
Tänapäeval teatakse musta pässiku steriilset moodustist kui vähivastase toimega ravimit ja just kõige viimasel ajal on ka selle puuseene raviotstarbeline kunstlik kasvatamine leidnud eriti laia kajastust ja enneolematut huvi. Nimetatud seene kasvatamist propageeritakse eelkõige lisatuluallikana ja eriti siis kui metsa ei saa või ei soovita majandada puidu saamise eesmärgil. On lausa soovitatud nakatada kaasikuid musta pässikuga ning seejärel peaks sealt saama justkui veel ka väärtuslikku puitu. Kahtlemata vajab täpsustamist see, millist puitu siis võib kunstlikult nakatatud tüvedest ikkagi saada?
Lähtudes eelnevast on käeoleva ülevaate olulisim eesmärk selgitada, milline metsa asukas üldse on must pässik ja kas selle seene kasvatamine Eesti metsades on mõttekas - või on tegemist lihtsalt puude kahjustamisega eksiteele viidud metsaomaniku poolt.
Märksõnad: kasepuit, pässik, puuseen, kandseened, valgemädanik, rahvameditsiin